Jaan Poska 155. sünniaastapäev

Jaan Poska 155. sünniaastapäev

Jaan Poska 155. sünniaastapäeva puhul korraldati Tallinna Siselinna kalmistul mälestustseremoonia. Mälestustseremoonial osalesid EV välisministeeriumi, Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsuse, Jaan Poska Mälestusfondi ja Eesti Lipu Seltsi ning K.Pätsi muuseumi esindajad.

In memoriam Helve Poska (1925 – 14.04.2020)

In memoriam Helve Poska (1925 – 14.04.2020)

COVIT-19 viirus võttis Eesti Kirjanike Liidu liikme elu.
In memoriam Helve Poska (1925 – 14.04.2020)

Stockholmist saatis kurva uudis Patric Poska. Teisipäeval, 14. aprillil 2020 lahkus meie seas Helve Poska. Rootsis on olnud riiklik poliitika võitlusse COVID-19 viirusega palju liberaalsem, aga tänaseks on selge, et haigus tabab seal nüüd nii vanemaid inimesi kui ka vähem üldises infovoolus olevaid riigis elavaid muulasi. Nagu kirjutab Helve Poska poeg, viidi ema haiglasse 6. aprillil 2020 ja esialgu oli Helve Poska seisund olnud stabiilne ja isegi lootustandev, kuid 14. aprillil oli haiglast tulnud lähedastele teade, et ema seisund on järsult halvenenud. Ema juurde haiglasse jõudsid veel hüvasti jätma poeg Patric ja tütar Maria, kes said emaga hüvasti jätta ja koos palvetada. Veel enne kui lapsed jõudsid haiglast lahkuda jõudis nendeni SMS teade, et kell 11.19 oli ema süda peatunud. Helve Poska lahkumine on suureks kaotuseks meie riigimehe Jaan Poska (1866-1920) suurele hõimule, sest Helve Poska oli selles hõimus sidemeks veel Jaan Poska enda perega. Oli ta naiseks Jaan Poska noorimale pojale Jüri Poskale (8.01.1919-12.01.1974) ja seega viimastel aastatel kogu Poskade suurpere auväärne matroon. Kuid Helve Poska oli ise väga loominguline isiksus ja tasub siin tsiteerida, mida kirjutati tema ühe luulekogu ilmumisel Eestis: “Helve Poska, Haapsalus 1925. aastal sündinud poetess, kes kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur.kand. Jüri Poskaga (1919-1974) ning nende abielust sündis neli last. Helve Poska kirjanikuna-luuletajana valdab suurepäraselt sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille näiteid võib leida ta kõigis luulevalimikes.” Helve Poska on oma luulekogumikud avaldanud ka Eestis ja nii kuulus ta Eesti Kirjanike Liitu. Kui täna me võime lugeda ülevaateid, millised kirjanikud olid sada aastat tagasi möllanud Hispaania gripi ohvrid (loetakse ka F.Kafkat), siis ehk kunagi kirjutame meie, et 2020. aasta koroonakriisi ajal kaotas Eesti Kirjanike Liit just selle epideemia ohvrina Helve Poska. Seda kirjutades tekkiski mõte, et oleme arvult küll väike rahvas, kuid olles praegu eriolukoora ajas väga hõivatud sellega, mis juhtub Eestis, pole meil eriti head ülevaadet, kuidas läheb eestlastel, kes elavad täna välismaal. Raske küsimus, aga võiksime teada sedagi, kui eestlased on selle uue epideemia ohvriks langenud kodumaast eemal. Täna langetame pea – Helve Poska (1925-2020) mälestuseks!

Peeter Järvelaid, 16.04.2020

Tartu rahu 100 tähistamine Tallinnas

2020. 2. veebruar. Tartu rahu 100 tähistamine Tallinnas

Küllo Arjakas: 50 28 161
Nr 3.
Seisuga:
29. jaan 2020

1.
Kell 10.
Siselinna kalmistu, mälestusüritus.
Kalmistul korraldab tseremoonia SA Jaan Poska Fondi juhatuse liige Tarmo-Andre Elvisto.
(info@renoveeri.net, )

2.
Kell 10.30.
Tartu rahu 100.aastapäevale pühendatud tänujumalateenistus Nõmme Rahu kirikus.
Järgneb koguduse ja Nõmme LOV vastuvõtt kogudusemajas.

3.
Kell 12.
Pärgade asetamine Tallinna reaalkooli Reaali Poisi (mälestusmärgi) juures.
Osalevad G5 gümnaasiumid.
Korraldaja Kadri Ruut (Inglise kolledž, CAS programmi- ja huvijuht).

5.
Kell 18.
Põhja-Tallinnas, Kalamajas, Kalju kirikus kontsert-jumalateenistus koos ettekandega Tartu rahust.
Akustiline kontsert „Südame rahu“, esineb Helin- Mari Arder.
Ettekanne: Peeter Järvelaid.
Korraldab Põhja-Tallinna LOV koos Kalju kogudusega

Ringkäik Poska majas

Ringkäik Poska majas

Poska maja Kadriorus

Poska maja, muuseumtuba ja Eesti puitarhitektuur.

Ringkäik: Jaan Poska maja ja Tartu Rahu.
Ainukordse ajalooga Jaan Poska maja ja muuseumtoa tutvustav ringkäik Kadriorus Jaan Poska tn.
8. Neljapäeval 30.01.2020 kl.16.00-17.30.
Ringkäigu viib läbi Tarmo A. Elvisto, Jaan Poska Mälestusfondi juhatuse liige. Antud hoones kajastub Tartu Rahu ettevalmistamise, Eesti Vabariigi loomise ja Poskade suguvõsa erakordse saatuse kõrval ka killuke Eesti ja Kadrioru puitarhitektuuri ajalugu. Ringkäik tasuta, võimalik teha kohapeal annetus Jaan Poska Mälestusfondile.

Vajalik eelregistreerimine SRIK-i kodulehel: www.renoveeri.net

Kohtumiseni.

2020 on Tartu rahu ja Jaan Poska aasta

Peeter Järvelaid, Põhja-Tallinna linnaosa vanem,
Jõgeva valla aukodanik

Aasta 2020 on maailmas alanud kurjakuulutavalt. Niigi keerulises rahvusvahelises olukorras
puhutakse üles intriige piirkondades, mis selgelt väga plahvatusohtlikud. Seetõttu rääkida aastast
2020 kui rahuaastast näib paljudele ilmselt soovmõtlemisena. Kuid samas mõeldes olukorrale veidi
laiemalt ning vaadata ka sada aastat tagasi toimunule, siis peaksid  kõikvõimalikud aktiivsete
inimeste püüdlused, mis viivad veidigi sõdadest väljatulemise poole või suudavad kas või lühemaks
ajaks luua pingelistes piirkondades rahu, erilise väärtusega olevat.
Täna on meil võimalus vaadata Tartu rahulepingule juba sajandi pikkuselt distantsilt. Enne, kui 2.
veebruaril 2020 toimuvad Tartu rahu 100 ametlikud üritused ja kus kindlasti peetakse palju pikemaid
ja lühemaid sõnavõtte selle rahulepingu kohta, pakuksin välja mõned ideed, kuidas võiksime sajand
hiljem meie riigi jaoks nii olulisele lepingule vaadata.
Tahaksin meenutada Jüri Uluotsa (1890-1945) Eesti õiguse ajaloo professorina väljatöötatud lepingu
teooriat, mida ajaloolased on vahel veidi kriitiliselt vaadanud, kuid Tartu rahu mõistmiseks on tema
lepingupoolte võrdsuse kontseptsioon väga õpetlik. Kui lähtume sellest, et Tartu rahu oli eelkõige
rahuleping, kus kaks (tegelikult sõdis osalisi enam) sõdivat poolt lõpetasid sõjategevuse, mis andis
mõlema poole poolt sõtta kaasatutel asuda rahuliku elu juurde.

Samuti võimaldas leping mõlemal sõdival poolel asuda oma riikluse ülesehitamise juurde,
võimaldades osaleda rahvusvahelises riikide koostöös. Jüri Uluotsa mõte oli selles, et kui toimub
lepingu allkirjastamine, siis lepingu osapooled tunnistavad teineteise võrdsust, ükskõik kui suur
jõudude ebavõrdsus muidu ka poleks.
Sellest tulenevalt peame vaatama ka Jaan Poska (1866-1920) tegevust ning tunnustama teda kui
üht Euroopa riigimeest, kes oma tegevusega aitas lõpetada Euroopas esimese maailmasõja. Tartu
rahuleping on üks Euroopa esimese maailmasõja lõpetamise lepingutest ning selle läbi ka erilist
tunnustust väärt.

Olen kindel, et kunagi võiks ilmuda suurem kollektiivne uurimus, mis koondaks kokku nii allikad kui
uurimused esimese maailmasõja lõpetamise kohta (rahulepingud).
Kuid mida hindas Jaan Poska ise vahetult peale Tartu rahu sõlmimist rahuläbirääkimiste
delegatsiooni tegevust lahates? Meil on olemas üks kõrvaline allikas ja teadaolevalt tema viimane
kiri tütrele Vera Poska-Grünthalile, kus  papa Poska kirjutab, et talle tuli Liiva tänaval (täna Jaan
Poska tänav) vastu vana naine, tundis ta ära ja kõnetas ning tegi Jaan Poskale ristimärgi, lausudes
seejuures – „te päästsite me pojad!“ Just rahu sõlmimine ja sõjas väsinud meeste toomine rahuliku
elu juurde oli see, mida Jaan Poska luges kõige olulisemaks.
Tahaksin soovida kolleegidele ajaloolastele, kes tegelevad selle temaatikaga samuti head
uurijanärvi, et nad suudaksid vaadata vahel Tartu rahule ja selle ümber olnud sündmustele ka selles
protsessis osalenute silmade läbi. Olen viimasel ajal korduvalt üle lugenud elulooraamatuid meie
riigimeestest ja korduvalt kahetsenud, et nii vara lahkus meie seast Marju Lepajõe.

Kuidas oleks vaja temataolisi uurijaid, et kord vaadata näiteks Jaan Poska ning miks mitte ka tema
õpilase Konstantin Pätsi tegemisi läbi piiblitarkuse.

Olid ju mõlemad mehed Riia Vaimulikus seminaris koolitatud ja Poska pealegi läbi ja lõhki
kirikuinimeste perest pärit.

Jaan Poska varane surm on tema elu ja tegevuse uurimisele pannud lisaks nagu erilise pitseri. 7.
märtsil 2020 möödub sajand, kui Jaan Poska meie seast lahkus ka omas ajas väga noore mehena.

Need, kes tunnevad piiblitekste hästi, peaksid kohe ära tundma viite, kuidas saaks Jaan Poska
tegemisi sajandi tagant vaadata. Kui me avame Mäejutluse ja loeme, et õndsad on – rahunõudjad
(rahu tegijad – P.J), sest neid hüütakse Jumala lasteks.

Ma olen kindel, et Jaan Poska teadis Mäejutlust imehästi ning sai aru, mida talle saatus on andnud
teha. Kuid ta ei tulnud loomulikult selle peale, et oleks ise pidanud oma tegemisi piibellikult
tõlgendama. Tal polnud selleks ei aega ega ta ei tulnud kindlasti selle peale, et saja aasta pärast
tuleb sellist elementaarset teadmist meelde tuletada.

Jaan Poska jõudis 1919-1920 anda oma panuse ka Eesti Vabariigi esimese Põhiseaduse (1920)
väljatöötamisse. Ta oli Asutava Kogu põhiseaduskomisjoni esimees. See tegevus vajab täna veel
põhjalikumat uurimist, aga olen kindel, et see töö saab lähiajal tehtud. Kui me 15. juunil 2020
tähistame sajandi möödumist meie esimese Põhiseaduse vastuvõtmisest Asutavas Kogus ning 21.
detsembril 2020 saame meenutada, et möödub sajand meie esimese Põhiseaduse jõustumisest, siis
kindlasti ei saa me mööda vaadata just Jaan Poska tegevusest ka meie riigiõiguse aluste rajamisel.
Kuid püüdes aru saada, miks just vahetult enne Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamist on tekkinud
teatud pinged, siis tahaksin viidata hoopis ühele teisele allikale, mida meenutati hoopis teises
kontekstis aastal 2019.
Tartu rahu tähtsuse mõistmiseks ning laiemaks aruteluks, milline on Tartu rahu roll täna ja milline
võiks olla selle roll kaasaegses diplomaatias, on olulised Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelised
lepingud 1939. aastal. Saatuse tahtel osalesid nende delegatsioonides nii Jüri Uluots kui ka Ants
Piip, kes mõlemad jagasid Uluotsa poolt väljatöötatud lepinguteooriat.

Seetõttu Tartu rahu 100. aastapäeva valguses tasuks üle lugeda ja vaadata seejärel hoopis uues
valguses Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja
selle juurde kuuluv salajane protokoll, mis sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi
ja NSV Liidu vahel Moskvas.
Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks
Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Kuid selleski lepingus leiame viite Tartu rahule ja
Tartu rahu vaimule, mis kinnitasid, et meil on alust viidata sellele lepingule, kui heanaaberlike suhete
alusele. 28. septembri 1939. aasta leping peaks olema lahutamatu allikas, kui me tahame aru
saada, mida Tartu rahuleping on 20. sajandi ajaloos tähendanud.

Matteuse evangeelium, Mäejutlus Mt 5:1–12
1 Nähes rahvahulki, läks ta üles mäele. Ja kui ta oli maha istunud, tulid ta jüngrid tema juurde.
2 Ja ta avas oma suu, õpetas neid ning ütles:
Õndsakskiitmised
3 Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik.
4 Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse.
5 Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
6 Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse.
7 Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu.
8 Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.
9 Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
10 Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on taevariik.
11 Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad
teist kõiksugust kurja.

12 Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid
enne teid.

VASTASTIKUSE ABISTAMISE PAKT
EESTI VABARIIGI JA N.S.V.LIIDU VAHEL.
Eesti Vabariigi President ühelt poolt, ja N.S.V.Liidu Ülemnõukogu Presiidium teiselt poolt,
juhitud sihist arendada sõbralikke vahekordi, mis kindlaks määratud rahulepinguga 2. veebruarist
1920. a. ja rajatud rippumatu riikluse tunnustamisele ja mittevahelesegamisele teise Lepinguosalise
siseasjadesse; tunnustades, et rahuleping 2. veebruarist 1920.a. ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel
lahendamise leping 4. maist 1932.a. on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks
aluseks.

Rahvusarhiiv

Tartu Rahu 100

Tartu Rahu 100

Tänavu möödub 100 aastat Tartu Rahu sõlmimisest.
Eesti mõjukaim perekond Poska

Eesti mõjukaim perekond Poska

Artikkel ajalehes Postimees, 5. jaanuar 2018

“Ei Masingud, Alverid ega ka Tarandid – Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss pakub Eesti ajaloo mõjukaimaks perekonnaks hoopis Poskasid, kellest põlvnevad näiteks Eesti start-up’ide lipulaeva Transferwise’i asutaja, Kanada tuntumaid arhitekte ning Euroopa suurimate meediakontsernide hulka kuuluva Schibstedi ärijuht.”

Loe artikklit postimees.ee

joker123 online casino malaysia minyak dagu mega888 apk pussy888 xe88 joker123 super 8 ways ultimate live casino malaysia live22 malaysia mega888 apk 免费电影 casino malaysia 918kiss